Kuidas mäletate muusikat püstise digiklaveri mängimisel?

1. Lihaste mälu on kahe teraga mõõk
Lihasmälu põhimõte on konditsioneeritud refleksid, mis avastati varakult Pavlovi katsetega ja see nähtus mängis olulist rolli tagasikirjutamise protsessis. Kõik mõelge sellele, klaveriharjutus ise on tingitud reflekside loomise protsess, muusikapala saab algusest peale aeglaselt ära tunda ja siis ikka ja jälle korrata, mängides hästi, mängides sujuvalt, kui sõrmed mängivad teatud märkus, on see loomulikult seotud viimase noodiga.
Lihasmälu võib aidata kõigil noote mängida ilma ajumõtlemise protsessi läbimata, seega on tegu passiivse mäluga, see mäluprotsess on kuidagi vältimatu, seega tugeva lihasmälu rajamiseks on vaja treenida rohkem kordi nt. laulu 100 korda ei piisa, siis harjuta 1000 korda, nii et lihasmälu tugevneb palju.
Lihaste mälul on aga oma põhiline viga, st kui väline jõud selle purustab, siis see tingimuslik refleks katkeb ja viimast osa ei saa ühendada, mis on ka põhjus, miks skoor ununeb. Nii et kui selja spekter tugineb ainult lihaste mälule, pole see kindel.
Teine probleem on see, et lihasmälu mängib vale heli, mida on raske muuta. Muusikatuvastuse alguses ja harjutamisperioodi jooksul on võimalik esitada vale heli, et moodustada lihasmälu, kuid kuidas seda muuta ei saa, selle probleemi lahendamise viis on kas mitte ära tunda vale heli algusest või lase õpetajal see õigel ajal parandada.
2. Meloodia on mälu alus
Muusika päheõppimisel tuleb esimese asjana meelde meloodia. Peamine võtmemuusika on parem meeles pidada, klaverit harjutades saab põhimeloodia üksi mängimiseks välja võtta, teha selgeks meloodia suund, lausete ja lausete vahekord ning lause pikkus, saab ka mängida ja laulge samal ajal heli nime lauldes.
Meloodia päheõppimine võib toimuda ka muusikat kuulates, isegi kui te ei harjuta klaverit, helimaterjale kuulates võib ka teose kuulamine tugevdada meloodia mälu.
Polüfoonilist muusikat on väga raske pähe õppida ja polüfoonias on tavaliselt mitu meloodiat korraga käimas, mistõttu tuleb vigade vältimiseks iga osa lahti võtta ja eraldi meelde jätta.